Arvustus: Charriol eau de parfum (2008)

 Charriol on tuntud Šveitsi luksusbränd, mis toodab aastast 1983 peamiselt ehteid, kellasid ja erinevaid aksessuaare. Aastal 2008 lisandus nende tootevalikusse ka kolm lõhna, millest ühte teile tutvustangi – naistele loodud parfüümvett Charriol. Hiljem on nad turule toonud veel kuus meestele ja neli naistele mõeldud parfüümi, viimase neist aastal 2013.

Esimene asi, mis Charriol edp puhul lummab, on ülimalt luksuslik pudel. Rattakujulise flakooni klaaspind on matistamistehnika abil osaliselt läbipaistmatuks muudetud, mis annab talle peenelt vanaaegse ilme. Luksust lisab pudeli kaelale asetuv kristallidega kaunistatud rõngas, mida saab eemaldada, et siis näiteks soovi korral sõrmusena kasutada või kanda kaelas keti küljes. 

Pudel pudeliks, kõige olulisem on ikkagi sisu! Paljudele tänapäeva parfüümitootjatele saab ette heita liigset kokkuhoidu, sünteetikaga liialdamist, iseloomu puudumist. Kuigi Charriol edp puhul pole minu meelest tegu just viit tärni vääriva parfüümiga, paneks ma talle tubli nelja küll. Tegu on mõnusa sooja lõhnaga, mis pole oma ülesehituselt traditsiooniline kolmekihiline, vaid lineaarne. Noodid on meeldivalt ja korrektselt omavahel balansis, ei ole ühegi noodi liigset domineerimist teiste üle.

Ilmselt meeldib Charriol eau de parfum neile, kes armastavad naiselikke ja idamaiseid, kergeid, mitte liiga tugevaid lõhnu. Temast hõngub sooja vanilli, ambrat, kergeid puidunoote, leebet (mitte lääget) mangot, pehmet viirukit, puudriselt magusat tonka uba. Soovitaksin Charriol edp’d neile, kes tahaksid idamaiste parfüümidega tutvust teha, kuid on neid alati veidi peljanud – esimeseks orientaalseks lõhnaks on ta ideaalne!

Lõhnanoodid: kadakamarjad, apelsiniõis, mango, viiruk, frangipaniõis, vanillorhidee, ambra, tonka uba, puidunoodid, patšuli

Püsivus:  keskmine (4–6 h)

Tugevus:  keskmine 

Vanad parfüümiplakatid vol. 1

Tänasest alustan teile vanade parfüümiplakatite ja -reklaamide tutvustamist. Kuna enne 1910ndaid tutvustati parfüüme põhiliselt ajalehtedes reklaamide kujul ning ilusaid ja silmatorkavaid plakateid ei tehtud, siis alustangi sellest ajast. Luban, et järgmised postitused tulevad üha värvilisemad ja ekstravagantsemad!

Kuulus Prantsuse näitlejanna Geneviève Lantelme Gelle Frères'i parfüümiplakatil 1910. a.

No.4711 Eau de Cologne'i toodetakse tänapäevalgi.

Delettrez on tänaseks unustusehõlma vajunud parfüümitootja, kes tegeles ka juveelide valmistamisega.

Oma aja kohta erakordselt moodne plakat Saksamaalt aastast 1910.

Gueldy tootis parfüüme 1910-1930. Kõik parfüümid olid imelistes Baccarat flakoonides.

Peale Prantsuse revolutsiooni loodud Lubini parfüümimaja tegutseb siiani ja on ülimalt eksklusiivne. 

Oriza L. Legrand parfüümid on siiani tootmises ja suure tahtmise juures kättesaadavad. Nemad olid ka väidetavalt need, kes leiutasid tahke parfüümi!

Järgmine kord tutvustan teile parfüümiplakateid 1920ndtatest aastatest!

Demeter – lõhnad, mis kutsuvad esile mälestusi

Kellel ei oleks kummalisi lemmiklõhnu, mille järele teinekord tohutu igatsus on. Mõni meist igatseb keset külma talve päikese käes kuivanud pesu lõhna, teine tahab südasuvel lume jäist kargust tunda, kolmandale meeldib hoopis vanade raamatute hõng. Demeteri lõhnad erinevadki tavalistest parfüümidest selle poolest, et nende idee on kujutada nii autentselt kui võimalik erinevate asjade, kohtade ja  loodusnähtuste lõhnu, kutsudes inimestes  sellega esile positiivseid (vahel ka negatiivseid) reaktsioone. Tavaliselt ostetaksegi Demeteri lõhnu mälestuste pärast, sest mitte kõik nende 250 parfüümist ei ole igapäevaselt kantavad. 

Ilmselt kõige konservatiivsema osa Demeteri „raamatukogust“ (nii kutsuvad nad ise oma parfüümisarja) moodustavad erinevad lille- ja taimelõhnad. Sekka ka puu- ja juurvilju. Seal leiab parfümeerias traditsiooniliselt kasutatava roosi, vetiveri ja patšuli, ent ka palju eksootilisemat: musta bambuse, punapeedi, tomati ja värske koriandri. 

Suurt rõhku on pandud ka toidu- ja joogilõhnadele, ilmselt seetõttu, et inimeste argisemad mälestused on seotud tihti just nendega. USA firmale kohaselt on tegu eelkõige just Ameerikas populaarsete söökide-jookidega. 30 müüdavama hulka on sattunud Gin & Tonic, Sex On the Beach ja Vanilla Ice Cream, kuid minu meelest kõlavad põnevalt veel nätsu, koogitaigna ja popcorni parfüümid. 

Kuulsust on nad kogunud just oma eriti kummaliste parfüümidega. Neist esimene oli Dirt ehk eesti keelde tõlgituna muda või muld. Kuna mina armastan salaja rõsket keldrilõhna, siis otsustasin endale just Dirti muretseda ja ta ei petnud mu lootusi. Dirt meenutab ka kõdunevaid sügisesi lehti, seega on minusugusel sügisearmastajal seda teistel aastaaegadel väga tore nuusutada. Lemmikloomaplakatite postituses ma mainisin, et loomi pole vaja lõhnastada. Tunnistan pattu: olen paar korda oma armsat puudlit siiski parfüümiga piserdanud.  Justnimelt Dirtiga, sest esiteks on see 95% ulatuses looduslik ja teiseks sobib see loomadele rohkem kui tavalised inimestelõhnad. Pritsisin korra salaja Dirti ka sõbranna koera seljale. Sõbranna oli hiljem veendunud, et kuts on õues lehtedes püherdanud – just nii realistlikult ta lõhnabki! Kui inimeste nahal on Demeteri lõhnad üldiselt väga lühikese püsivusega – kuiva nahaga inimestel 30 minutit, rasusema nahaga inimestel mitte üle 2 tunni –, siis koera karvades püsib ta tubli 4-5 päeva. 

Just niimoodi Dirt lõhnabki

Nüüd aga tagasi veidrate lõhnade juurde. Need võiks jaotada mitmesse alamkategooriasse:

Lapsepõlve meenutused: beebipuuder, jõulupuu, kriit, plastiliin, bassein

Midagi puhtusefriikidele: puhas nahk, puhtad aknad, pesumaja, seep, aurusaun

Toksikomaanide lemmikud: liim, rehvipuhasti, värv, tärpentiin

Vana asja hõng: vana paberköide, kamin, mahagon, vene nahk, sadul

Loodusesõbrale: Värske hein, muru, kasvuhoone, tall, märg aed

Loodusnähtused: virmalised, jäätunud tiik, kuukiir, ookean, vihm, soolane õhk, lumi, äike

Lihtsalt veider: tolm, vihmauss, matusebüroo, haldjatolm, kärpimistangid, ratsapiits, kumm, saepuru, tuhmumine, vinüül

Kõik Demeteri lõhnad on eau de cologne kontsentratsioonis, paljud on saadaval ka parfüümõlina. Kuna tegu on kummaliste lõhnadega, siis pakutakse võimalust osta neid nii väikestes kui ka suurtes kogustes – väikseim on 15 ja suurim 120 ml pudel. Lisaks on võimalik endale soetada ihupiimasid, dušigeele, massažiõlisid ja õhuvärskendajaid. Kasvuhoonelõhnaline õhuvärskendaja kõlab küll kenasti, kuid vihmaussimassaaž või liimidušš? J

Arvustus: Chanel N°19 (1971)

Septembri keskpaigas tähistasin sünnipäeva ja mu armas abikaasa üllatas mind selle puhul täiusliku kingitusega! Chaneli N°19 eau de parfum oli juba pikka aega mu soovinimekirjas kõrgel kohal. Varem omasin küll tillukest imearmsat vintage edt-d, kuid suurest pudelist olin vaid unistanud. Nüüd on võimalus teha randmetesti (ehk siis parfüüme võrrelda) ja seda kõike ka lugejatega jagada.

N°19 sünd ei olnud väga kerge. Nimelt ei olnud Chaneli moe- ja lõhnamaja alates 1931. aastast mitte ühtegi uut naisteparfüümi loonud. Kuigi Coco Chanel uusi lõhnu luua soovis, oli Parfums Chaneli president Pierre Wertheimer veendumusel, et uus edukas parfüüm oleks juba legendaarseks saanud Chanel N°5-le saatuslik. Miks Cocol vähem sõnaõigust oli kui firma presidendil? Sest Parfums Chanelist kuulus talle kõigest 10%, Pierre Wertheimerile aga lausa 70.  Kui Werthheimer 1965. aastal suri, palus Coco tuntud ninal Henri Robertil (loonud ka näiteks Coty Muguet de Bois, Chaneli Pour Monsieur ja Cristalle’i) luua uus naisteparfüüm, mis oleks omanäoline ja erineks N°5-st. N°19 valmis esialgselt eau de toilette’i kontsentratsioonis. Valmimisaastaks 1971, kui Coco Chanel oli juba 87-aastane. Nimes sisalduv number ei ole valitud juhuslikult, vaid tähistab Coco sünnikuupäeva 19. augustit. Ja kui N°5 on loodud naistele üldiselt, siis N°19 on mõeldud eeskätt Coco Chaneli ennast silmas pidades: see on parfüüm tarkadele, enesekindlatele ja ülimalt naiselikele naistele. Tegu on täiesti ebachanelilikult chaneliliku parfüümiga, mis on ühest küljest klassikaline, kuid mida võiks teiselt poolt vaadatuna jällegi nišitooteks pidada.

Chanel N°19 juurde käib ka legend, mille tõetruudus on küll küsitav, aga mis ometi armas on. 87-aastane Coco Chanel väljus Pariisi Ritzi hotellist, kandes just nimelt N°19-t, mis ei olnud veel müügile jõudnud. Tema juurde astus kena ameerika aktsendiga noormees ja tundis huvi, mis parfüümi daam kasutab. Coco olla maininud, et võttis seda kui komplimenti, et veel tema eas nii noor mees temaga rääkima tuleb. Coco Chanel suri aastal 1971. Samal aastal alustati N°19 turustamist.

Vintage mini edt

Minu vintage edt ja tänapäevane edp erinevad teineteisest vägagi. Tipunootide põhjal võiks öelda, et tegu on täiesti omaette parfüümidega, pool tundi hiljem on siiski ilmne et nad kuuluvad samasse perekonda. Tihti arvatakse ekslikult, et eau de toilette’i, eau de parfum’i ja parfum’i vahe on kõigest õlide kontsentratsioonis. Kui tegu on kvaliteet lõhnamaja toodanguga nagu Chanel, siis võib öelda, et kompositsiooni erinevus on väga suur. N°19 eau de toilette loodi 1970-ndatel ja sisaldas algselt kõige kõrgema kvaliteedi Iraani galbanit ehk juudavaiguõli. Peale 1979. aasta Iraani revolutsiooni ei olnud enam võimalik seda hankida ja retsept tuli ümber teha. Ekspertide hinnangul õnnestus see üpris hästi, kuid algset taset ei ole olnud siiski võimalik taastada.

Tänapäevane edt

Edt on väga kerge ja puhas ning avaneb tsitruseliselt, kuid kuna minu eksemplar on vana (küll mitte 70ndatest, aga 80ndatest), siis on tunda tugevat juudavaiguõli lõhna. Kannikese õied lisavad teadupoolest kurgihõngu ja võib tajuda ka maikellukest, roosi ja jasmiini.  Isegi kummaline on tajuda puiduse vetiveri, puudrise võhumõõgajuure ja jaheda kannikeselehe vastandumist. Aga kuna kõik on meistrite käe all omavahel täiuslikuks kombinatsiooniks segatud, siis ei teki kordagi kahtlust, et just nii peabki olema. Olen ka tänapäevast edt-d proovinud ja kuigi et seal on vähem juudavaiku, jasmiini ja roosi ning rohkem N°19-le ebatraditsioonilist merehõngu, siis ometi on tegu jätkuvalt väga hea tootega. Sobib kevadisteks jalutuskäikudeks!

Tänapäevane eau de parfum on tegelikult neist kahest mu lemmik. Ma lihtsalt armastan rohkem sooja puudrisust ja just seda ta pakubki. Olen alati mingil põhjusel "rohelisi" lõhnu vältinud. Arvasin lihtsalt, et ma ei ole nende tüüp ja et mulle sobivad rohkem vürtsikad, idamaised, nahksed või aldehüüdised parfüümid. Kohtumine N°19-ga veenis mind ümber. See ei ole küll tahumatu metsaroheline, vaid luksuslik ja peen daamiroheline lõhn. Esmalt on ta lagendikuline ja tõesti roheline – sisaldades bergamotti, nerolit ja rohelisi noote, kuid tema süda on romantiline ja keeruline, sügavate puudriste puidunootidega, mis oleksid pärit justkui nõiutud metsast. Õhtuparfüümiks ja peole valiksin ilmselt midagi muud, kuid Eesti kirjus sügispäevas on see ideaalne. Eriti täiusliku kombinatsiooni moodustab pehme kašmiirkampsuniga. 

Lisaksin täpsustuseks, et aastal 2011 lisandus N°19 ridadesse veel N°19 Poudré, mis on noortepärasem tõlgendus originaalist ning mille sihtgrupp on alla 25-aastased naised. Minu arvustus on kirjutatud originaali, mitte Poudré kohta!

Eau de toilette

Tipunoodid: Iraani galban ehk juudavaiguõli, hüatsint, neroli ja bergamot

Südamenoodid: iiris, võhumõõgajuur, jasmiin, ilang-ilang, maikelluke, roos ja nartsiss

Põhjanoodid: nahk, sandlipuu, muskus, tammesammal, vetiver, seeder

Püsivus: alla keskmise (3-4 h)

Tugevus: alla keskmise

Eau de parfum

Tipunoodid: neroli, bergamot ja rohelised noodid

Südamenoodid: iiris, nartsiss, roos ja maikelluke

Põhjanoodid: vetiver, sandlipuu, tammesammal ja nahk

Püsivus: üle keskmise (üle 7 tunni)

Tugevus: keskmine