Arvustus: Giorgio Armani Sì – pigem "può essere"

Käisin hiljuti kinos vaatamas Woody Alleni filmi "Blue Jasmine", mille peaosas säras võrratu Cate Blanchett. Just praegu on turule jõudnud ka Giorgio Armani uusim parfüüm Sì, mille reklaamnägu on samuti Cate. Kui rollivalikust saan suurepäraselt aru, sest Woody Allen on legendaarne režissöör, stsenaarium oli näitlejatele väljakutseid pakkuv ning ka eelarve oli selline, et ei oldud kokkuhoiurežiimil, siis Sì potentsiaalse kasutajana ei kujuta ma teda ette. Ma ei ole sedavõrd naiivne uskumaks, et kuulsused tõesti kasutavad kõiki neid tooteid, mida nad reklaamivad, kuid teatud mainega staaride puhul ootaks neilt veidi rohkemat. Naljaks on näha Cate Blanchetti Sì telereklaamis õhkamas, kui ta on ise väitnud, et tema lemmikparfüümid on Donna Karani Black Cashmere ja Tann Rokka Kisu, mis on mõlemad palju sügavamad ning võiks öelda, et isegi süngemad lõhnad. Armani bränd on ise öelnud, et Blanchett oli nõus Sì reklaamnägu olema, sest nad on varemgi teinud palju professionaalset koostööd – seda vist küll rohkem moevallas.

Ma ei taha üldse öelda, et tegu on iseenesest halva parfüümiga, seda mitte. Lihtsalt lõhnad on tooted ja iga tootega käib kaasas turunduskampaania. Antud parfüümi turundus alates flakooni kujundusest ja lõpetades Cate’i valimisega esindajaks on ju otseselt suunatud vanusegrupile 35-50. Miks peaksid selles vanuses naised ostma läägelt magusaid parfüüme, mille sihtgrupp on ju tegelikult teismelised? Kuigi tegu on väga uue lõhnaga, on seda juba võrreldud Lancôme’i La vie est Belle’iga. Isegi reklaamikampaaniad ja turundustrikid on üllatavalt sarnased. Ka Julia Roberts kasutab oma eraelus hoopis teistlaadi lõhnu: Guerlaini L’Heure Bleu’d ja Jean Patou Joy’d.

Mainiks kohe ära, et endal mul antud lõhna ei ole ja arvustan teda sämpli põhjal. Kui ma sämpli sain, siis ootasin tegelikult lõhnalt üpris palju, sest mitmed Armani lõhnad on mulle meeldinud, näiteks meestelõhn Armani Code Ultimate. Sì'd peale piserdades oli tunda kummalist hapukat aroomi, mis tuli tõenäoliselt sellest, et tipunoodiks on mustsõstralehed, kuid see hajus väga kiiresti. Südamenoodid olid kõige meeldivamad. Ma ei ole suur puhaste lillelõhnade austaja, kuid roos ja freesia olid kenasti omavahel põimunud ja üldmulje oli hea. Ainuke etteheide oleks see, et lõhnanoodid olid veidi sünteetilised ja arvestades parfüümi hinda, on see lubamatu, head lõhnatootjad suudavad looduslikke essentse kasutades kogu sünteetika hõngu ära varjata. Südamenootide kadudes kerkisid aga esile põhjanoodid ning kogu ilu oli minu jaoks rikutud. Kuna põhjanoodid on need, mis kestavad kõige kauem, siis parfüümi ostes tuleb arvestada, et enamiku kasutusajast hakkategi seda tundma. Kui teile meeldib odav sünteetiline gourmand vanill ja kui te olete nõus läägelt ja imalalt lõhnama ning kõige tipuks selle eest veel üpris palju maksma, siis palun väga. Mina ei ole ning nendin vaid, et õnneks on Sì’l ka üks hea omadus: tegu on küll eau de parfumiga, kuid püsivuse poolest oleks tegu justkui eau de toilette'iga.

Tipunoodid: mustsõstraleht

Südamenoodid: freesia, roos

Põhjanoodid: vanill, patšuli, ambroxan, puidunoodid

Püsivus: alla keskmise (4-5 h)

Tugevus: keskmine

Minge parem kinno "Kurba Jasmine’i" vaatama. Intelligentne filmielamus on garanteeritud!