Arvustus: Bvlgari Black (1998), suurlinnahõngune androgüün

Bvlgari Blacki juurde juhatas mind hoopis üks teine parfüüm. Nimelt Comme des Garçons’i Garage. Garage on niivõrd haruldane ja põnev lõhn, et väärib kunagi tulevikus omaette arvustust ja ma ei hakka hetkel tal pikemalt peatuma, kuid otsides midagi veidigi samaväärset, soovitati mul tutvuda Blackiga.

 Blacki võib kõhklemata pidada Bvlgari kõige originaalsemaks ja kummalisemaks parfüümiks. Tema ainus ühenduslüli teiste Bvlgari lõhnadega on tee noot (pea kõigis Bvlgari lõhnades on kasutatud mõne tee lõhnanooti). Tegu on ametlikult unisex-parfüümiga ja mina olen selle definitsiooniga täielikult nõus, kuigi arvan, et kõigile ja igasse situatsiooni see lõhn ei sobi. Samuti vajab see vastavat riietust, vähemalt naistel. Kindlasti ei ole tegu kleidiga või sitside-satside-litritega sobiva lõhnaga. Pigem on Black selline, mida kanda teksade, t-särgi, tagi ja ketside või saabastega. Muidugi peab ka vastav hoiak asjaga kaasas käima. Ja milline on Blacki kasutav mees? Kuna tegu on siiski unisexiga, siis kindlasti nägus, hästi hoolitsetud ja kergelt nonchalant. Mingil põhjusel kasutavad Blacki rohkem just mehed ja lõhnafoorumites käivad tihti vaidlused selle üle, et kummale soole ta siis ikkagi paremini sobib. Naised väidavad, et meeste jaoks on ta vaniljenootide tõttu liiga pehme ning üldse liiga puudrine. Mehed jällegi on veendumusel, et kuna tegu on kergelt suitsuse ja põlenud kummi nootidega parfüümiga, siis on see ju täiesti mehelik lõhn. Aga kas just see ei tee ühest parfüümist unisexi, kui mõlemad sugupooled teda omaks peavad?

Eesti keeles on selline naljakas väljend nagu "pole haisugi". Lõhnaarvustuste kirjutamise juures võib see ootamatult kasulikuks osutuda. Kuigi Blacki ametlike nootide hulgas on nii roos kui ka jasmiin, pole tegelikult lilledest haisugi. Tegu on täielikult lillevaba parfüümiga. Kui lõhna piserdada, siis esmalt avaneb küll veidi tsitrusenoote, kuid nad kaovad sama kiiresti, kui ilmusid. See, mis edasi juhtub, on puhas maagia. Kvaliteetne, värske, puhas kõrbev kumm. Mitte mingi ebameeldiv kärsahais, vaid tõeliselt nauditav aroom. Mõne aja pärast kerkib esile kergelt puudrine vanill. Kummalisel kombel ei ole Black üles ehitatud traditsioonilisele lõhnapüramiidile, vaid kummilõhn jääbki vaniljelõhnaga vahelduma. Sekka veel nahka, puitu ja hõrku Lapsang Souchong teed. Lõhn ei ole tugev, vaid püsib naha lähedal.

Tipunoodid: Lapsang Souchong tee, bergamot, roos

Südamenoodid: sandlipuu, seeder, jasmiin

Põhjanoodid: nahk, ambra, muskus, vanilje, tammesammal
Püsivus: hea (8-10 h)
Tugevus: nõrk

Kuna Blacki saab soetada ka üpris soodsa hinnaga (75 ml alla 40 euri), siis soovitan kindlasti soetada.

Väidetavalt on tegu Angelina Jolie lemmikparfüümiga ja nii stiilsel daamil ei saa ju halb maitse olla!

Seitse kaunitari, kes mu kogust veel puudu on

Pean ausalt tunnistama, et mu tegelik parfüümide soovinimekiri on umbes meetripikkune kui mitte pikem. Iga päev lisan sinna vähemalt ühe uue lõhna või tõmban mõne sealt maha, et see siis jälle mõne aja pärast tagasi panna. Siia nimekirja tõin ainult seitse näidet, mis ei ole reastatud tähtsuse järjekorras. 

1. Jean Desprez - Bal à Versailles Idamaine hõrgutis aastast 1962. Koosneb tervelt 350 hoolikalt valitud koostisosast!  Kuna tänapäevane edt ei olevat enam see mis varem, siis pudelike puhast parfüümi palun.

2. Chanel - Cristalle Karge sidrun segatud rõske samblaga, sekka veel veidi vetiveri ning näpuotsatäis muud ja voilà! Tulemuseks lihtne ja värske lõhn, mis on sportlikkusest siiski sama kaugel kui rafineeritus dressipükstest. 

3. Miller Harris - L'Air de Rien Mulle meeldib Jane Birkin, kellele see lõhn loodi. Ja mulle meeldib tema kirjeldus sellest parfüümist: 'Natuke mu venna juukseid, mu isa piipu, põrandavaha, tühje kummutisahtleid, vanu mahajäetud maju'. 

4. Robert Piguet - Bandit Loodud 1940-ndatel enesekindlatele ja iseseisvatele naistele, kelle üks tunnusjooni oli sel ajal ka suitsetamine. Pidavat sigaretihõnguga imehästi kokku sobima. Marlene Dietrichi lemmikparfüüm. Juba nimi on nii äge, et kui eelarve lubaks, siis ostaksin kohe!

5. Comme des Garçons – Odeur 53 Suure saladuskatte all tunnistan, et mulle meeldib omada ka selliseid lõhnu, millega eriti kodust väljuda ei sünni. Kui leian, et kusagil on imelikke lõhnanoote, siis tärkab mus kohe huvi. Väike osa Odeur 53 omadest on siin: lambipirn, savi, metall, küünelakk, põletatud kumm, hapnik, tselluloos...

6. Guerlain - Mitsouko Guerlain on vaieldamatult mu lemmik lõhnamaja ja kätte on jõudnud aeg Shalimarile truudust murda. Usun, et Mitsouko nimi ei vaja vähegi lõhnamaailmaga kursis olevatele inimestele tutvustamist. Hetkel on minul küsimus ainult selles kas valida edp või edt. 

7. Molinard - Habanita Ajalooline meistriteos Lalique'i disainitud flakoonis. Ometi täiesti kättesaadava hinnaga. Üks neist, mida ma olen korduvalt maha tõmmanud ja siis ikka järeldusele jõudnud et ei, see lõhn PEAB olemas olema.

Kas teie olete mõnega neist lõhnadest tuttav? Ja mis on teie järgmised lõhnasoovid?