Armsad loomad parfüümiplakatitel!

Peale parfüümipudelite sisu ja kujunduse lummavad mind veel plakatid, eriti küll endisaegsed, sekka ka mõned tänapäevasemad. Täna tutvustan teile veidi neid, kus peale toredate lõhnade on peal ka mõni karvane sõber!

Hoyt's Saksa kölnivee plakat 19. sajandi lõpust.

Tänapäeval kvalifitseeruks selline tegevus loomapiinamiseks, aastal 1889 ilmselt veel mitte...

Lanvin reklaamis oma legendaarset parfüümi My Sin aastaid mustade kasside abil.

Ka Vera Wangi Princessi plakatil on imearmas kiisu (kuigi et üpris tüdinud näoga)

USA moedisainer Isaac Mizrahi kasutas oma esikparfüümi reklaamis aga hoopis musti kuningpuudleid!

Tänapäeval tehakse parfüüme ka koertele endile!

Ja ka kassidele. Kuigi minu meelest lõhnavad loomad ilma parfüümitagi imehästi.

Kuna aga kahjuks tänase päevani paljud parfüümitootjad, rääkimata muudest kosmeetikatootjatest, oma tooteid loomadel katsetavad, siis lisan ka ühe informatiivse ning mõtlemapaneva plakati. Jah, ka selliste pisikeste koerte peal tehakse loomkatseid.

Kui soovite, et loomadel katsetamine lõppeks, siis on võimalik anda selle vastu allkiri siin ! Täpsemat infot loe veebilehelt http://www.stopvivisection.eu/et .

Arvustus: Giorgio Armani Sì – pigem "può essere"

Käisin hiljuti kinos vaatamas Woody Alleni filmi "Blue Jasmine", mille peaosas säras võrratu Cate Blanchett. Just praegu on turule jõudnud ka Giorgio Armani uusim parfüüm Sì, mille reklaamnägu on samuti Cate. Kui rollivalikust saan suurepäraselt aru, sest Woody Allen on legendaarne režissöör, stsenaarium oli näitlejatele väljakutseid pakkuv ning ka eelarve oli selline, et ei oldud kokkuhoiurežiimil, siis Sì potentsiaalse kasutajana ei kujuta ma teda ette. Ma ei ole sedavõrd naiivne uskumaks, et kuulsused tõesti kasutavad kõiki neid tooteid, mida nad reklaamivad, kuid teatud mainega staaride puhul ootaks neilt veidi rohkemat. Naljaks on näha Cate Blanchetti Sì telereklaamis õhkamas, kui ta on ise väitnud, et tema lemmikparfüümid on Donna Karani Black Cashmere ja Tann Rokka Kisu, mis on mõlemad palju sügavamad ning võiks öelda, et isegi süngemad lõhnad. Armani bränd on ise öelnud, et Blanchett oli nõus Sì reklaamnägu olema, sest nad on varemgi teinud palju professionaalset koostööd – seda vist küll rohkem moevallas.

Ma ei taha üldse öelda, et tegu on iseenesest halva parfüümiga, seda mitte. Lihtsalt lõhnad on tooted ja iga tootega käib kaasas turunduskampaania. Antud parfüümi turundus alates flakooni kujundusest ja lõpetades Cate’i valimisega esindajaks on ju otseselt suunatud vanusegrupile 35-50. Miks peaksid selles vanuses naised ostma läägelt magusaid parfüüme, mille sihtgrupp on ju tegelikult teismelised? Kuigi tegu on väga uue lõhnaga, on seda juba võrreldud Lancôme’i La vie est Belle’iga. Isegi reklaamikampaaniad ja turundustrikid on üllatavalt sarnased. Ka Julia Roberts kasutab oma eraelus hoopis teistlaadi lõhnu: Guerlaini L’Heure Bleu’d ja Jean Patou Joy’d.

Mainiks kohe ära, et endal mul antud lõhna ei ole ja arvustan teda sämpli põhjal. Kui ma sämpli sain, siis ootasin tegelikult lõhnalt üpris palju, sest mitmed Armani lõhnad on mulle meeldinud, näiteks meestelõhn Armani Code Ultimate. Sì'd peale piserdades oli tunda kummalist hapukat aroomi, mis tuli tõenäoliselt sellest, et tipunoodiks on mustsõstralehed, kuid see hajus väga kiiresti. Südamenoodid olid kõige meeldivamad. Ma ei ole suur puhaste lillelõhnade austaja, kuid roos ja freesia olid kenasti omavahel põimunud ja üldmulje oli hea. Ainuke etteheide oleks see, et lõhnanoodid olid veidi sünteetilised ja arvestades parfüümi hinda, on see lubamatu, head lõhnatootjad suudavad looduslikke essentse kasutades kogu sünteetika hõngu ära varjata. Südamenootide kadudes kerkisid aga esile põhjanoodid ning kogu ilu oli minu jaoks rikutud. Kuna põhjanoodid on need, mis kestavad kõige kauem, siis parfüümi ostes tuleb arvestada, et enamiku kasutusajast hakkategi seda tundma. Kui teile meeldib odav sünteetiline gourmand vanill ja kui te olete nõus läägelt ja imalalt lõhnama ning kõige tipuks selle eest veel üpris palju maksma, siis palun väga. Mina ei ole ning nendin vaid, et õnneks on Sì’l ka üks hea omadus: tegu on küll eau de parfumiga, kuid püsivuse poolest oleks tegu justkui eau de toilette'iga.

Tipunoodid: mustsõstraleht

Südamenoodid: freesia, roos

Põhjanoodid: vanill, patšuli, ambroxan, puidunoodid

Püsivus: alla keskmise (4-5 h)

Tugevus: keskmine

Minge parem kinno "Kurba Jasmine’i" vaatama. Intelligentne filmielamus on garanteeritud!

Kui kaua ja kuidas parfüümid säilivad?

Kuna pea kõigil tarbekaupadel on peal säilivusajad, siis ilmselt mõtlevad paljud parfüümihuvilised, kui kaua säilib sisu nende armastatud lõhnapudelikestes. Kui korraga tarvitatakse vaid üht-kaht lõhna, siis tavaliselt see probleemiks ei ole, kuna parfüüm saab niikuinii enne hirmutavat tähtaega otsa. Aga mida teha sel juhul, kui lõhnu on soetatud mitmeid või on nad hangitud suisa kasutatud kujul? Kas avatud lõhn säilib tõesti poolteist aastat, nagu paljudes artiklites väidetakse? Kas vanaema kummutisahtlist leitud põnev aastakümnetevanune parfüüm on ilmtingimata halvaks läinud? Ja kui avastad, et su lemmiklõhna enam ei toodeta, kuid see on siiski kusagil müügil, kas siis tõesti seda enam osta ei kõlba?

Mina võrdleksin kvaliteetseid parfüüme kvaliteetsete veinide või viskiga, mille puhul vanus annab tunnistust headusest. Jutt, et parfüüm säilib aasta-kaks-kolm, on kummastav ja paneb parimal juhul õlgu kehitama. Võib-olla kehtib see tõesti väga madala kvaliteediga sünteetiliste lõhnade puhul. Kuna viimastega on mu isiklik kogemus minimaalne, siis ei oska ka eriti kommenteerida.

Vintage parfüümid

Kui parfüümid aeguvad, siis mis põhjusel ostavad kollektsionäärid vahel lausa hiigelsummade eest vintage-lõhnu, mille hind sõltub ka sellest, kui hästi lõhn säilinud on? Septembri alguses oli Ebays oksjonil Guerlaini üliharuldane 1942. aasta parfüüm Kriss, mille flakooni alghind oli 18 480 $ (sama lõhna saab osta ka 1/4 ml hinnaga 48 $). Antud oksjonile ei tulnud küll ühtegi pakkumist, kuid kindlasti leiab nimetatud lõhnaõli varsti uue omaniku, sest tegu ei ole kaugeltki maailma kõige kallima parfüümiga.

Üks maailma vanemaid parfüüme, mille lõhn väga hästi säilinud, on aastal 1922 Egiptuses Kuningate orus väljakaevamiste käigus vaarao Tutanhamoni sarkofaagist leitud tahke parfüüm, vanust 3300 aastat!

Kas aegumistähtaja ületanud parfüümide kasutamine on turvaline? Minu arvamus on, et jah, ikka, see on sama turvaline nagu parfüümide kasutamine üldiselt. Tundlikul inimesel võib nahaärritust tekitada igasugune lõhnastatud toode: tavaline seep, dušigeel, šampoon, ihupiim jne. Küll aga olen ma märganud, et tundliku naha tõttu ei saa ma kasutada enamike brändide kehahooldustooteid, samas parfüümide puhul mul sama probleemi ei esine. Ja mu vanim sõbranna pärineb aastast 1971.

Kuigi et ma olen veendumusel, et parfüümid ei aegu, siis halvaks lähevad nad teinekord küll, ja mitte sellest, et nende nende best before läbi saab: tavaliselt on neid lihtsalt valesti hoitud. Halvaks läinud lõhn võib omaniku kätte sattuda ka otse poeletilt, kuigi tavaliselt tuleb seda ette mõne kahtlase internetipoe puhul. Hangeldajad on võib-olla lõhnu kuude kaupa niisketes või palavates ladudes hoidnud, hoolimata sellest, et parfüümid vajad väga kindlaid ladustamistingimusi. Odaval hinnal võivad olla oma tagajärjed.

Parfüümid muutuvad ajaga tumedamaks ja võivad aastate jooksul kaotada ka mõned tipunoodid, kuid see ei tähenda kohe, et nad kasutuskõlbmatud on. Kuna tipunoodid püsivad nagunii kuni 10 minutit, siis pole see eriline kadu. Tõeliselt kasutuskõlbmatu parfüümi tunneb ära aga selle järgi, kui talle on juurde tekkinud tugev piirituselõhn, mida varem ei olnud. Iseloomulik on see just väga sünteetiliste ja ebakvaliteetsete lõhnade puhul.

Kuidas oleks siis kõige mõistlikum parfüüme hoida, et nad vajadusel ka aastakümneid säiliksid ja kas või lastelastele rõõmu teeksid?

Väldi niiskeid kohti, nagu vannituba.

Väldi otsest päikesevalgust (aknalaud).

Väldi liiga palavaid kohti.

Eelista hämaraid ja jahedaid kohti.

Hoia lõhnu originaalkarpides.

Ära loksuta parfüüme.

Ära eemalda korki ilma põhjuseta.

Kui tahad lõhna endaga kaasas kanda, siis osta selleks eraldi minipudel või täidetav travel-flakoon.

Parfüüme on sobilik hoida näiteks kummutisahtlis, kinga- või muudes karpides, riidekapis ja muus sellises kohas.

Kui tahad oma lõhnu ilusasti eksponeerida, siis vali selleks koht, kuhu ei paista otsene päikesevalgus.

Tõelised parfüümifännid soovitavad ka väikese (või suure!) veinikülmiku muretsemist. Seal peaks temperatuur olema 8-13 °C ja niiskuse vältimiseks peaks iga pudel olema pakendatud eraldi gripkotikesse ning seejärel asetatud plastikkarpi. Niiviisi peaks olema tagatud lõhnade säilimine vähemalt 100 aastat!

Vintage parfüümid vannitoas? Väga rumal mõte!

Muljetavaldav kogu peegelseintega riiulil. Valgustust ei ole soovitatav kogu aeg sees hoida.

Imeline lühifilm Shalimari legendist!

Eelmise postituse jätkuks jagan teiega Guerlani parfüümimaja poolt augusti lõpus avaldatud mõneminutilist lühifilmi 'La légende de Shalimar' ehk Shalimari legend, mille peaosas on tuntud modell Natalia Vodianova. Kuigi et Vodianova kehastab videos Moguli keisrinnat Mumtaz Mahali, kes ilmselt ei olnud ei blond ega sinisilmne ja Taj Mahali oma silmadega ei näinud, sest see valmis alles 22 aastat peale tema surma, siis üks väike sarnasus neil siiski on - mõlemad on mitme lapse emad. Mumtazil oli kokku 14 last ja Natalial on neid juba kolm.

Video on tõesti imekaunis nii et soovitan vaadata. Äkki tekib huvi ka parfüümi nuusutama minna!

Arvustus: Guerlain Shalimar eau de cologne (1925) – ilutulestik mu nahal ja meeltel

Kui mõne lõhna puhul ei ole arvustust kirjutades vahet, kas rääkida edp-st, edt-st või millestki muust, sest erinevus on ainult lõhna tugevuses ja püsivuses, siis Guerlain'i Shalimar on üks neist parfüümidest, mille eri versioonid on ühest küljest justkui samad, teiselt poolt jälle hoopis omaette lõhnad. Olen juba varasemateski postitustes tunnistanud, et Shalimar on mu n-ö signatuurparfüüm ja kuigi ka teised kontsentratsioonid on suurepärased, siis ometi jõuan ikka ja jälle oma armastatud eau de cologne'i juurde tagasi.

Shalimar loodi juba aastal 1925, seega on tegu väga vana parfüümiga, mis on saanud on nime tänapäeva Pakistanis Lahore linna lähedal asuvate uhkete Shalimari aedade järgi. Shalimari aiad ehitati aastal 1642 Moguli keisri šahh Džahani käsul tema lemmiknaisele Mumtaz Mahalile, kellele on pühendatud ka Indias asuv maailmakuulus Tāj Majal. Parfüümilooja Jacques Guerlain sai uut lõhna luues inspiratsiooni Shalimari aedadest, kus oli erakordselt palju eksootilisi ja kauneid lilli, ja nii sündiski praeguseni kuulsaim Guerlaini parfüüm. Shalimar on ka maailma esimene parfüüm, mille loomises kasutati etüülvaniliini, mis on mitmeid kordi tugevam kui tavaline vaniliin ja millest tuleb tema spetsiifiline lõhn. Samuti peetakse Shalimari maailma esimeseks idamaiseks parfüümiks. Nii palju "esimesi"! Ja tegu on ka paljude kuulsuste lemmiklõhnaga: tema austajannade hulgas on näiteks Brooke Shields, Laetitia Casta, Meryl Streep ja Gina Lollobrigida.

Shalimari aiad Pakistanis

Nagu ma juba mainisin, siis erinevad nii edp, edt kui ka edc üksteisest vägagi. Eau de cologne muutub kahjuks üha kättesaamatumaks, sest on praeguseks müügilt kõrvaldatud. Parfümeeriatööstuses käivad asjad nii, et pidevalt asendatakse vanu tooteid uutega. Kui Guerlaini praegune nina Thierry Wasser aastal 2011 Shalimari uudisversiooni Parfum Initiali lõi, siis mõni aeg hiljem lõpetati ka Shalimar eau de cologne'i tootmine. Parfum Initiali ainuke sarnasus algse Shalimariga on nimi ja pudeli kuju, sest ainuüksi lõhnanoote vaadates saab aru, et tegu on täiesti omaette parfüümiga.

Lõhnalooja Jacques Guerlain

Aga paljude asjadega ongi ju nii, et mida kättesaamatum, seda ahvatlevam! Ja lõhnanaudingute armastajale ei tohiks Shalimari edc pettumust valmistada, sest pakub niivõrd mitmetahulist kogemust. Tipunootides on tunda niivõrd praksuvat-särtsuvat-sillerdavat värskust, et kõige kohasem võrdlus, mis mulle pähe torkas, on ilutulestik! Sest just midagi ilutulestikulaadset tunnen oma randmetel toimumas, kui olen sinna Shalimari edc'd pihustanud. Ilmselt tuleb sedavõrd värske puhang sellest, et Shalimar sisaldab väga rikkalikult bergamoti ja ka teisi tsitruselisi. Lõhna seistes tungib esile tugev viirukine naha lõhn, mis on omane kõigile algsetele Shalimari versioonidele. Seda ei tasu karta, sest midagi maskuliinset ses pole, hoopis vastupidi: on raske endale ette kujutada parfüümi, kus nahka oleks naiselikumalt interpreteeritud kui Shalimar. Viimases faasis tõstab pead see, mis paneb i-le punkti ehk vanill. Tegu ei ole nn söödava vanillihõnguga, mida kasutatakse ohtralt tänapäevastes kommilõhnalistes tualettvetes. Shalimari vanill lõhnab peenelt, kallilt ja alla 20-aastastele ilmselt soovitatav ei ole. Erinevalt eau de parfum'ist ja eau de toilette'ist on edc vähem puudrine ning võib ka öelda, et kaasaegsem. Samuti väärib kiidusõnu ta püsivus, mis teeb ära nii mõnelegi tualettveele. Hoolimata sellest, et teda enam ei toodeta, on ta jätkuvalt mitmes Eesti e-poes kättesaadav. Kes otsib, see                                                                                leiab!

Tipunoodid: bergamot, sidrun, mandariinapelsin ja seeder

Südamenoodid: iiris, patšuli, jasmiin, vetiver ja roos

Põhjanoodid: nahk, sandlipuu, opopaanaks, tsiibet, muskus, vanill, viiruk, Peruu palsam ja bensoiin

Püsivus: väga hea (12+ h)

Tugevus: keskmine

Arvustus: Bvlgari Black (1998), suurlinnahõngune androgüün

Bvlgari Blacki juurde juhatas mind hoopis üks teine parfüüm. Nimelt Comme des Garçons’i Garage. Garage on niivõrd haruldane ja põnev lõhn, et väärib kunagi tulevikus omaette arvustust ja ma ei hakka hetkel tal pikemalt peatuma, kuid otsides midagi veidigi samaväärset, soovitati mul tutvuda Blackiga.

 Blacki võib kõhklemata pidada Bvlgari kõige originaalsemaks ja kummalisemaks parfüümiks. Tema ainus ühenduslüli teiste Bvlgari lõhnadega on tee noot (pea kõigis Bvlgari lõhnades on kasutatud mõne tee lõhnanooti). Tegu on ametlikult unisex-parfüümiga ja mina olen selle definitsiooniga täielikult nõus, kuigi arvan, et kõigile ja igasse situatsiooni see lõhn ei sobi. Samuti vajab see vastavat riietust, vähemalt naistel. Kindlasti ei ole tegu kleidiga või sitside-satside-litritega sobiva lõhnaga. Pigem on Black selline, mida kanda teksade, t-särgi, tagi ja ketside või saabastega. Muidugi peab ka vastav hoiak asjaga kaasas käima. Ja milline on Blacki kasutav mees? Kuna tegu on siiski unisexiga, siis kindlasti nägus, hästi hoolitsetud ja kergelt nonchalant. Mingil põhjusel kasutavad Blacki rohkem just mehed ja lõhnafoorumites käivad tihti vaidlused selle üle, et kummale soole ta siis ikkagi paremini sobib. Naised väidavad, et meeste jaoks on ta vaniljenootide tõttu liiga pehme ning üldse liiga puudrine. Mehed jällegi on veendumusel, et kuna tegu on kergelt suitsuse ja põlenud kummi nootidega parfüümiga, siis on see ju täiesti mehelik lõhn. Aga kas just see ei tee ühest parfüümist unisexi, kui mõlemad sugupooled teda omaks peavad?

Eesti keeles on selline naljakas väljend nagu "pole haisugi". Lõhnaarvustuste kirjutamise juures võib see ootamatult kasulikuks osutuda. Kuigi Blacki ametlike nootide hulgas on nii roos kui ka jasmiin, pole tegelikult lilledest haisugi. Tegu on täielikult lillevaba parfüümiga. Kui lõhna piserdada, siis esmalt avaneb küll veidi tsitrusenoote, kuid nad kaovad sama kiiresti, kui ilmusid. See, mis edasi juhtub, on puhas maagia. Kvaliteetne, värske, puhas kõrbev kumm. Mitte mingi ebameeldiv kärsahais, vaid tõeliselt nauditav aroom. Mõne aja pärast kerkib esile kergelt puudrine vanill. Kummalisel kombel ei ole Black üles ehitatud traditsioonilisele lõhnapüramiidile, vaid kummilõhn jääbki vaniljelõhnaga vahelduma. Sekka veel nahka, puitu ja hõrku Lapsang Souchong teed. Lõhn ei ole tugev, vaid püsib naha lähedal.

Tipunoodid: Lapsang Souchong tee, bergamot, roos

Südamenoodid: sandlipuu, seeder, jasmiin

Põhjanoodid: nahk, ambra, muskus, vanilje, tammesammal
Püsivus: hea (8-10 h)
Tugevus: nõrk

Kuna Blacki saab soetada ka üpris soodsa hinnaga (75 ml alla 40 euri), siis soovitan kindlasti soetada.

Väidetavalt on tegu Angelina Jolie lemmikparfüümiga ja nii stiilsel daamil ei saa ju halb maitse olla!

Seitse kaunitari, kes mu kogust veel puudu on

Pean ausalt tunnistama, et mu tegelik parfüümide soovinimekiri on umbes meetripikkune kui mitte pikem. Iga päev lisan sinna vähemalt ühe uue lõhna või tõmban mõne sealt maha, et see siis jälle mõne aja pärast tagasi panna. Siia nimekirja tõin ainult seitse näidet, mis ei ole reastatud tähtsuse järjekorras. 

1. Jean Desprez - Bal à Versailles Idamaine hõrgutis aastast 1962. Koosneb tervelt 350 hoolikalt valitud koostisosast!  Kuna tänapäevane edt ei olevat enam see mis varem, siis pudelike puhast parfüümi palun.

2. Chanel - Cristalle Karge sidrun segatud rõske samblaga, sekka veel veidi vetiveri ning näpuotsatäis muud ja voilà! Tulemuseks lihtne ja värske lõhn, mis on sportlikkusest siiski sama kaugel kui rafineeritus dressipükstest. 

3. Miller Harris - L'Air de Rien Mulle meeldib Jane Birkin, kellele see lõhn loodi. Ja mulle meeldib tema kirjeldus sellest parfüümist: 'Natuke mu venna juukseid, mu isa piipu, põrandavaha, tühje kummutisahtleid, vanu mahajäetud maju'. 

4. Robert Piguet - Bandit Loodud 1940-ndatel enesekindlatele ja iseseisvatele naistele, kelle üks tunnusjooni oli sel ajal ka suitsetamine. Pidavat sigaretihõnguga imehästi kokku sobima. Marlene Dietrichi lemmikparfüüm. Juba nimi on nii äge, et kui eelarve lubaks, siis ostaksin kohe!

5. Comme des Garçons – Odeur 53 Suure saladuskatte all tunnistan, et mulle meeldib omada ka selliseid lõhnu, millega eriti kodust väljuda ei sünni. Kui leian, et kusagil on imelikke lõhnanoote, siis tärkab mus kohe huvi. Väike osa Odeur 53 omadest on siin: lambipirn, savi, metall, küünelakk, põletatud kumm, hapnik, tselluloos...

6. Guerlain - Mitsouko Guerlain on vaieldamatult mu lemmik lõhnamaja ja kätte on jõudnud aeg Shalimarile truudust murda. Usun, et Mitsouko nimi ei vaja vähegi lõhnamaailmaga kursis olevatele inimestele tutvustamist. Hetkel on minul küsimus ainult selles kas valida edp või edt. 

7. Molinard - Habanita Ajalooline meistriteos Lalique'i disainitud flakoonis. Ometi täiesti kättesaadava hinnaga. Üks neist, mida ma olen korduvalt maha tõmmanud ja siis ikka järeldusele jõudnud et ei, see lõhn PEAB olemas olema.

Kas teie olete mõnega neist lõhnadest tuttav? Ja mis on teie järgmised lõhnasoovid?

Arvustus: Elizabeth Taylori Passion (1988)

Täiesti juhuslikult mu kogusse potsatanud Elizabeth Taylori Passion on ehe tõestus sellest, et vahel seisneb retro ja klassika vahe vaid selles, et üks on alahinnatud ja teine ei ole. Passioni pisike parfüümipudel (mul on au tutvustada päris parfumi) oli juba mõnda aega nukralt riiulil seisnud, ma polnud seda isegi nuusutanud. Tunnistan ausalt, et n-ö kuulsuste lõhnadesse suhtun ma skeptiliselt ja aastatetagune kokkupuude Taylori White Diamondsiga jättis samuti negatiivse mälestuse. Sattusin aga lugema artiklit Elizabethi isiklike lõhnaeelistuste kohta, ja tuli välja, et tema lemmikparfüüm oli Jean Desprezi Bal à Versailles, mis troonib minu soovinimekirjas väga kõrgel kohal. Seega otsustasin igasugused eelarvamused alla suruda ja vähemalt ühe õhtu Passioniga veeta. Meie kirglik ühinemine saigi teoks ning tutvustan teda hea meelega teilegi.

Noor Taylor end Bal à Versailles'iga lõhnastamas.

Kui tänapäeval on tavaline, et enam-vähem iga välismaa kuulsus, olgu ta siis näitleja, laulja, sportlane või tõsielustaarike, oma lõhnaga turule tuleb, siis Elizabeth Taylorit võib julgelt pidada esimeseks Hollywoodi täheks, kes isikliku eduka lõhnaäri lõi. Taylor osales oma lõhnade tootmises algusest lõpuni, kindlalt võib seda väita vähemalt esimeste parfüümide puhul. Tal oli täpne ettekujutus lõhnast, flakooni disainist, pakendist. Samuti kasutati tema nägu reklaamplakatitel ja -videotes. Ta soovis kuulsatest lõhnamajadest erineda ka selle poolest, et tema parfüümid oleksid kättesaadavad ka tavalistele naistele. Taylor palkas tõelised turundusgeeniused, kelle eesmärk oli leida võimalused müüa parfüüme võimalikult sooda hinnaga, samas talle võimalikult suurt kasumit teenides. Sündiski uus nähtus ehk nn celebrity perfume, kuid erinevus tänasega on üpris suur. Taylor turustas oma lõhnu kui luksuskaupa, mida müüdi marketites ja tavapoodides. Ta kasutas suurel määral sünteetilisi koostisosi, mis tegid hinna odavamaks (vahemärkuseks, et praeguseks on igasuguste piirangute tõttu kogu parfümeeriatööstus nagunii selles suunas liikumas). Passion oli tema esimene parfüüm ja kui aastal 1991 lisandus White Diamonds, millest sai kogu Ameerika Ühendriikides suur hitt, siis teenis Elizabeth oma äriga juba miljoneid. Hiljem lõi ta veel mitmeid lõhnu, kokku lausa 12. Viimane, Violet Eyes, mis sai nime tema enda kuulsate lillakat tooni silmade järgi, liitus 2010. aastal, veidi enne ta surma.

Kuigi et pudeli värvus on ajaga muutunud, on kuju samaks jäänud.

Passion on tõeliselt naiselik, soe ja kirglik lõhn, mille ainsamastki tilgast õhkub suurt sensuaalsust. Kuna minul on testimiseks parfum, siis olin manustamisel väga ettevaatlik. Paarist tilgakesest piisas täielikult. Olen kuulnud, et ka eau de toilette, rääkimata eau de parfum’ist, on väga tugev ning ka sellega tuleb ette vaadata, et end mitte üle lõhnastada. Kui esimesel hetkel on tunda tugevat jasmiini ja aldehüüdi, siis hiljem avanevad suitsused tuberoosi noodid. Kergelt on tunda veel nahka, vaniljet, koriandrit, patšulit, mett. Kindlasti ei ole Passion tütarlapselikult magus kommilõhn. Tegu on naiseliku sekspommiga. Ja peab ütlema, et meestele see meeldib! Soovitaksin Passionit kõigile, kellele meeldivad sellised lõhnad, nagu Calvin Kleini Obsession, Chaneli Coco, Yves Saint Laurenti Opium, Diori Poison, aga sooviksite vahelduseks midagi sarnast, kuid hinna poolest soodsamat proovida.

Tipunoodid: aldehüüdid, artemiisia, koriander, gardeeniabergamot, ilang-ilang ja maikelluke

Südamenoodid: mesi, tuberoos, sandlipuu, patšuli, võhumõõgajuur, jasmiin, heliotroop, seeder, roos ja vürtsid

Põhjanoodid: nahk, muskus, kookos, tsiibet, vanilje, tammesammal, viiruk, sandlipuu ja seeder