Arvustus: Elizabeth Taylori Passion (1988)

Täiesti juhuslikult mu kogusse potsatanud Elizabeth Taylori Passion on ehe tõestus sellest, et vahel seisneb retro ja klassika vahe vaid selles, et üks on alahinnatud ja teine ei ole. Passioni pisike parfüümipudel (mul on au tutvustada päris parfumi) oli juba mõnda aega nukralt riiulil seisnud, ma polnud seda isegi nuusutanud. Tunnistan ausalt, et n-ö kuulsuste lõhnadesse suhtun ma skeptiliselt ja aastatetagune kokkupuude Taylori White Diamondsiga jättis samuti negatiivse mälestuse. Sattusin aga lugema artiklit Elizabethi isiklike lõhnaeelistuste kohta, ja tuli välja, et tema lemmikparfüüm oli Jean Desprezi Bal à Versailles, mis troonib minu soovinimekirjas väga kõrgel kohal. Seega otsustasin igasugused eelarvamused alla suruda ja vähemalt ühe õhtu Passioniga veeta. Meie kirglik ühinemine saigi teoks ning tutvustan teda hea meelega teilegi.

Noor Taylor end Bal à Versailles'iga lõhnastamas.

Kui tänapäeval on tavaline, et enam-vähem iga välismaa kuulsus, olgu ta siis näitleja, laulja, sportlane või tõsielustaarike, oma lõhnaga turule tuleb, siis Elizabeth Taylorit võib julgelt pidada esimeseks Hollywoodi täheks, kes isikliku eduka lõhnaäri lõi. Taylor osales oma lõhnade tootmises algusest lõpuni, kindlalt võib seda väita vähemalt esimeste parfüümide puhul. Tal oli täpne ettekujutus lõhnast, flakooni disainist, pakendist. Samuti kasutati tema nägu reklaamplakatitel ja -videotes. Ta soovis kuulsatest lõhnamajadest erineda ka selle poolest, et tema parfüümid oleksid kättesaadavad ka tavalistele naistele. Taylor palkas tõelised turundusgeeniused, kelle eesmärk oli leida võimalused müüa parfüüme võimalikult sooda hinnaga, samas talle võimalikult suurt kasumit teenides. Sündiski uus nähtus ehk nn celebrity perfume, kuid erinevus tänasega on üpris suur. Taylor turustas oma lõhnu kui luksuskaupa, mida müüdi marketites ja tavapoodides. Ta kasutas suurel määral sünteetilisi koostisosi, mis tegid hinna odavamaks (vahemärkuseks, et praeguseks on igasuguste piirangute tõttu kogu parfümeeriatööstus nagunii selles suunas liikumas). Passion oli tema esimene parfüüm ja kui aastal 1991 lisandus White Diamonds, millest sai kogu Ameerika Ühendriikides suur hitt, siis teenis Elizabeth oma äriga juba miljoneid. Hiljem lõi ta veel mitmeid lõhnu, kokku lausa 12. Viimane, Violet Eyes, mis sai nime tema enda kuulsate lillakat tooni silmade järgi, liitus 2010. aastal, veidi enne ta surma.

Kuigi et pudeli värvus on ajaga muutunud, on kuju samaks jäänud.

Passion on tõeliselt naiselik, soe ja kirglik lõhn, mille ainsamastki tilgast õhkub suurt sensuaalsust. Kuna minul on testimiseks parfum, siis olin manustamisel väga ettevaatlik. Paarist tilgakesest piisas täielikult. Olen kuulnud, et ka eau de toilette, rääkimata eau de parfum’ist, on väga tugev ning ka sellega tuleb ette vaadata, et end mitte üle lõhnastada. Kui esimesel hetkel on tunda tugevat jasmiini ja aldehüüdi, siis hiljem avanevad suitsused tuberoosi noodid. Kergelt on tunda veel nahka, vaniljet, koriandrit, patšulit, mett. Kindlasti ei ole Passion tütarlapselikult magus kommilõhn. Tegu on naiseliku sekspommiga. Ja peab ütlema, et meestele see meeldib! Soovitaksin Passionit kõigile, kellele meeldivad sellised lõhnad, nagu Calvin Kleini Obsession, Chaneli Coco, Yves Saint Laurenti Opium, Diori Poison, aga sooviksite vahelduseks midagi sarnast, kuid hinna poolest soodsamat proovida.

Tipunoodid: aldehüüdid, artemiisia, koriander, gardeeniabergamot, ilang-ilang ja maikelluke

Südamenoodid: mesi, tuberoos, sandlipuu, patšuli, võhumõõgajuur, jasmiin, heliotroop, seeder, roos ja vürtsid

Põhjanoodid: nahk, muskus, kookos, tsiibet, vanilje, tammesammal, viiruk, sandlipuu ja seeder